Orelimeistrite Kriisade algkodu on Kokemäe külas Vihtla järve ääres, kus Matli ja Peeter Kriisal sündisid pojad JUHAN (1858-1942), JAKOB (1861-1949), TANNIL (1866-1940) - orelimeistrite esimene põlvkond. Firma "Orelimeistrid vennad Kriisad" alusepanijaks oli TANNIL, kelle eestvõttel jõuti ühiselt töötades kaugele. Kõik kuni 1940. aastani valmistatud orelid on valminud Tannila osavõtul ja juhendamisel. Tegeldi ka orelite korrastamise ning häälestamisega, lisaks igapäevased talutööd. JAKOB keskendus enam orelite metallvilede valmistamisele. Pleki tinutamisel viledeks leiutas ta oma menetlusegi. JUHAN valmistas oreli suuremad osad : lõõtsad, korpused jmt.; ta pidas hoolt firma kirjavahetuse eest, sõlmis lepinguid. Juhani ja Jakobi pojad olid küll aktiivselt kaastegevad oreliehituses, kuid iseseisvalt töötavaid meistreid neist ei saanud. Alvine ja Tannil Kriisal sündisid Kokemäel neli poega: EDUARD (1902-1968), AKSEL (1904-1949), RUDOLF (1906-1944) ja HARRY(1911-1976) – orelimeistrite teine põlvkond. EDUARD õppis Tartu Esimeses Kõrgemas Muusikakoolis viiulit, orelit ja kompositsiooni ning sai organisti kutse. AKSEL lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna, oli õpetajaks Mustjalas, kust 1941. aastal viidi Siberisse. Seal ka hukkus. RUDOLF lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" maalikunstnikuna. Jäi 1944.aastal Saaremaal teadmata kadunuks. HARRY oli pidevalt tegev oreliehituses. 1933.aastal täiendas ta töökoda uute seadmetega, tõi oreliehitusse sisse uusi tehnilisi lahendusi. Sõjakeerises sattus Saksamaale, sealt 1949. aastal emigreerus perega USA-sse. On ehitanud seal 18 suuremat orelit. Vaatamata erinevatele ametitele olid kõik Tannila pojad 1940. aastani seotud aktiivselt oreliehitusega. Pärast Teist maailmasõda kujunes Eduardist Eestimaa orelite peamine remontija ja korrastaja. On ehitanud kaks uut orelit. Tema põhiline panus Eesti oreliehitusse on seadmete ja teadmiste säilitamine nõukogude okupatsiooni tingimustes. Kolmanda põlvkonna orelimeistrina jätkab firma traditsioone Eduard Kriisa poeg HARDO (1940). Tema teadlik tegevus oreliehituses alates 1953. aastast. Aastal 1976 asub ta juhtima ENSV Restaureerimis Valitsuse Rakvere orelitöökoda , mis sai 1991 erastatud firmaks Kriisa Oreliehitus oü. Tänaseni on korrastatud ja remonditud oreleid Ukrainas, Venemaal, Soomes, Rootsis, Eestis. On tehtud ka töid Saksamaale. Hardo Kriisa on Rahvusvahelise Orelimeistrite Ühingu (ISO) tegevliige. Tal on pojad HANNO (1966), HOLLAN (1969) ja HELAR (1971), kes samuti abiks orelitöödel. Kriisa Oreliehitus on töötanud pidevalt alates aastast 1886, mil valmis esimene kirikuorel Misso kogudusele.
Kriisade poolt ehitatud orelid Eesti kirikutes: 1. 1886 - Misso 2. 1898 - Vana-Roosa 3. 1903 - Pindi 4. 1906 - Rannu 5. 1907 - Järva-Peetri 6. 1908 - Kaarma 7. 1911 - Vastseliina 8. 1913 - Võru 9. 1924 - Sangaste 10. 1926 - Rakvere Kolmainu 11. 1928 - Petseri 12. 1928 - Põltsamaa * 13. 1930 - Märjamaa * 14. 1930 - Rõuge 15. 1931 - Türi 16. 1933 - Paide 17. 1936 - Narva-Peetri * 18. 1937 - Suure-Jaani 19. 1938 - Urvaste 20. 1939 - Rapla 21. 1943 - Rakvere Pauluse 22. 1958 - Jõhvi 23. 1991 - Ruhnu
